Elastsusjõud

Deformatsioon – keha kuju muutmine

Elastne deformatsioon (keha on elastne) – keha kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub (näiteks vedru, kumm).
Plastiline deformatsioon – deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu (plastiliin).

Kehad on elastsed teatud piirides – vedru võib välja venitada ja plastmassist joonlaua katki murda.

Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele jõule vastupanu (ei soovi kuju muuta) – seda jõudu, mis kehas deformeerivale jõule vastupanuks tekib, nimetatakse elastsusjõuks.

Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.

Laual olev karp mõjutab raskusjõu Fr tõttu lauda, lauad deformeerub veidi ning temas tekib elastsusjõud Fe.
Fe = Fr

Elastsusjõud on võrdne teda esile kutsuva jõuga (antud juhul siis raskusjõuga).

Elastsusjõud tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu.
Kui keha kokku suruda, siis surutakse ka keha koostises olevaid aineosakesi kokku, aineosakesed lähenevad üksteisele ja tekib osakestevaheline tõukejõud, mis töötab vastu keha kokku suruvale jõule.
Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest ning tekib osakeste vaheline tõmbejõud, mis töötab vastu keha venitavale jõule.

Dünamomeetri tööpõhimõte.

Vedru venib mõõdetava jõu tõttu välja ja vedrus tekib elastsusjõud, mis on võrdne teda esilekutsuva jõuga. Skaala tegemiseks kasutatakse kindla raskusega kehi, millele mõjuv raskusjõud on teada.

Advertisements
%d bloggers like this: