Uuri ja katseta

Dünamomeetri tööpõhimõte.

Allolevat mudeli kasutades tutvu dünamomeetri tööpõhimõttega.

http://phet.colorado.edu/sims/mass-spring-lab/mass-spring-lab_et.html

Säti katkendjoon vabalt rippuvate vedrude otste juurde ning nihuta joonlaua nullpunkt katkendjoone kõrgusele (vt allolevat joonist).

Nüüd riputa kindla massiga (need, millel on numbrid peal) koormis vedru otsa. Vedru venib välja.
Oota, kui vedru võnkumine on peatunud ning sikuta katkendjoon välja veninud vedru otsa juurde.
Mõõda vedru pikenemine (vaata joonlaua pealt, vastuse saad cm-tes).

Mõõda kui palju pikeneb vedru, kui sinna otsa riputada:

1. 50 g raskune koormis
2. 100 g raskune koormis
3. 250 g raskune koormis

Kui on teada vedru pikenemine kindla massiga koormise puhul, siis on võimalik välja arvutada vedru pikenemine massiühiku kohta.
Näiteks kui 100g koormise vedru külge riputamisel pikenes vedru 10 cm, siis 1g kohta pikeneb vedru 1mm.
Kasutataval mudelil on joonlaua skaala väikseim jaotis 1 cm, järelikult väiksemat pikenemist on selle abil võimatu mõõta.

4. Milline mass vastab vedru pikenemisele 1 cm?

5. Leia ? märgiga tähistatud kehade mass. Vastuses pane kirja keha värv ning mass. Näiteks kollane – …. g

tööleht doc-formaadis

%d bloggers like this: